kolmapäev, juuli 14, 2010

Anti-PCM

Anti PCM ehk siis migreenist välja toovad lood (vt eelmist postitust).

Ilmselgelt aitavad migreenist toibumisele kaasa ilusad ja kergelt lillelised lood, mis sageli “hea maitse” kategooriasse ei lähe. Ma ei lasku nii madalale, et teiega James Blunti, Damien Rice’i v John Mayerit jagada (kuigi ma vahel nutan nõrkushetkedel enda padjad nätskeks koos nende meestega. aga äärmiselt salaja, nii et tss!). Tegelikult eksisteerib selline äge bänd nagu Dave Matthews Band, mis on nii vana, et sobiks kuulamiseks pigem emale kui mulle, aga whattheheck. See pole mind takistanud biitleid kuulamast. Tegelikult on enamik minu virtuaalsest plaadiriiulist “vana”. Ehk siis vähem sõnu, vähem tegusid, rohkem muusikat. Laske hea maitsta!

PCM #1

PCM – Potential of Causing Migraine ehk siis minu väikest eralõbu tekitav muusika. Ilmselgelt ei mõju valust laastatud peale kõige paremini elektrooniline muusika. Suure heameelega loobuks ma migreeni korral üldse muusika kuulamisest, aga noh, kui koledad rohelised tulnukad on su kehasse juba kord installinud muusikakiibi, siis sellest pääsu pole. Ja kuna täna on järjekordne imeliselt soe ja särav suvepäev, on mul tuju JUST elektromuusika järele. Mis sest, et mul on migreen. Mis sest, et süda on paha. Mis sest, et see paneb pea veel rohkem valutama. Lülitage kõlarid põhjaaaa!!

Kõige paremini iseloomustab seda laulukest üks BuckSquirty über Youtube’i kommentaar: “I make breakfast naked to this song all the time.”

Ja rohkem sõnu polegi vaja!

 

 

 

 

 

 

P.S. Tegelikult peaks lisama, et minu migreen kadus juba eile oma koju tagasi paremaid aegu ootama, aga kuna elekter otsustas välja vupsata, jäigi see õigel ajal postitamata.

neljapäev, juuli 08, 2010

Kerge kui õhk

Tere hommikust! Alustagem päeva millegi kerge ja helgega, millegi ilusa ja meloodilisega, millegi suvise ja õhulisega!

 

Oehh, Ma armastan Jack Penatet!!

He’s a freakin’ hippie king!

Kes on hipikuningas? Devendra Banhart on hipikuningas. Keegi teine ei värista enda häält nagu tema, keegi teine ei suudaks sellist puntras soengut nii edukalt välja kanda kui tema, keegi teine ei ole nii cool hipi kui tema. Armastage või vihake, visake enda gladiaatorisandaalidega kõlarid puruks, kui tahate, aga mulle meeldib!

Ilus muusika Kilingi Nõmmes

Sellest kui ma viimati kirjutasin, on küll palju vett merre voolanud, aga eks suvi ja suvemõnud nõuavad oma osa.
Vahepeal suutsin läbi käia nii peaaeguminilaulupeolt ehk siis Lauluöölt Pärnus ning Schillingult Kilingi-Nõmmes.
Lauluöö oli muidugi fantastiline! Tekitas meeletu nostalgiatunde ning soovi, et järgmise aasta "Maa ja ilm" kiiremini kätte jõuaks.

Schilling oli muidugi rohkem muusikaüritus kui patriootlikkuse tukslema panev Lauluöö. Festival lubas kohale tuua ilusa muusika, kauni alternatiivmuusika täpsemalt, ning seda ta ka tegi. Esinejate list oli lihtsalt suurepärane! Kõigi kohta saate lugeda eelnevalt viidatud lingilt, kuna ümberjutustuse tegemine oleks suhteliselt mõttetu.

Kuna eelnevalt teadsin vaid Eesti bände ning Antarcticat, siis oli festival täis puhast avastamisrõõmu. Esimesena lavalaudadel enda etteaste teinud Bad Apples kõlas mõnusalt ja lilleliselt ning kuidagi lihtsalt sobis seda päikeselist päeva alustama. Malcolm Lincoln jäi minu jaoks aga veidi kaugele. Võib-olla oli asi minus, võib-olla liiga varases kellaajas, aga mulle see nii ei mõjunud kui neile, kes Robin Juhkentali veidrat nõiatantsu lava ette jälgima läksid.

Opium Flirt tegi igati korraliku etteaste, samuti ei saa midagi halba öelda 3 Pead kohta. Minule mõjusid sel õhtul aga kõige paremini kaks Austraalia bändi - Queen's Head ning Antarctica. Mõlemad olid just täpselt tollesse meeleolusse sobivad, tõmbasid rahva käima ja panid inimesed tantsima. Queen's Headi solist tegi kogunisti sellise triki, et laulis lava ees rahva seast ning tsillis ja  tantsis vahetult rahva kõrval. Etteaste lõpus lubas ta  kõiki kogunisti suudelda, kuid piirdus vaid aktiivsema "esirea" rahvaga. 



Festivalimelu kohta võib öelda, et see oli ehk liigagi mõnus ning muusika kuulamise asemel tegelesin hoopis aktiivselt sotsialiseerumisega. Kohale tulnud rahvas oli ilmselgelt "coolim" kui n-ö keskmine Eesti inimene. Kilingi-Nõmme suveaias tatsasid ringi Woody Alleni prillidega urbanistlike riietega hipsterihakatised. Kõige selle kõrval oli aiake Raja talu miniloomadega. Peab ütlema, et nautisin elus esimest korda alternatiivmuusikat koos lehmade hääleka ammumisega. Põnev kogemus igatahes! :D

Muide, kodulehel saab iga artisti juures ka paari lugu kuulata. Kuna tegu ei ole eriti tuntud bändidega ja youtube ei ole selle koha pealt just eriti suur sõber, jätan video lisamata. Eks vähem laisemad kuulavad ise!


Pildid: Adri Truija